Monte Vesuvio

Kas olen blogimismaailmas tagasi? Vaatame. Keskkonnaabi (21.12.2007-14.05.2011) koos oma 308 postituse ja 800 kommentaariga on endiselt kättesaadav, hetkeks on seda loetud 320616 korda.

Keskkonnaabi suurimaks saavutuseks võin ilmselt pidada 2012 hüsteeria vähendamist. Lisaks ülevaadetele, mida järjepidevalt aktiivselt loeti, muutusin tõepoolest personaalseks abiliiniks – veendes minu poole pöördunud inimesi e-posti kaudu, et ka veel 2013. aastal on mõtet näiteks lapsi saada.

Soovin eraldi tsiteerida Postimehe juhtkirja 22.12.2012.

Kui maiad oleksid teadnud, kuidas nende kalender mitu tuhat aastat hiljem viib paanikasse nendega võrreldes märkimisväärselt kõrgemal tehnoloogilisel arengutasemel inimühiskonna, oleksid nad tõenäoliselt oma kalendri kahjutundest ümber vormistanud – nii kirjutas geoloog Erik Puura kolme aasta eest oma ajaveebis.

Enamikule inimestest ongi ülespuhutud maailmalõpp kõigest üks osa meelelahutusest. Teame aga nii ajaloost kui kaasaegsest maailmast palju näiteid inimestest ja inimrühmadest, kelle elu on mitmesugused maailmalõpud tõepoolest ruineerinud. Eestiski on olnud taluperesid, kes raiskasid oma vara, sest kohe-kohe pidi tulema maailmalõpp. Nüüdsedki maailmalõpu ootajad teevad hulgaliselt rumalusi, kahjustades eelkõige iseennast ja oma lähedasi.

Siin tulebki mängu küsimus meedia vastutusest. Vastus on, et kaugeltki mitte kõik meediatooted pole loodud oma vaatajate ja lugejate huvide teenimiseks, vaid ainult nende arvelt teenimiseks. Mõistagi pole meedia võimuses välistada arutuid uskumusi või käitumist. Küll on aga võimalik püüda siiralt teenida oma publiku huve, kajastades tegelikkust vastavalt südametunnistusele ja parimatele teadmistele.

Braavo. See viimane lõik on minu jaoks 2012. aasta parim lõik. See on see, millele sisuliselt kogu minu tegevus nii õppetöös kui amatöörmeedias on olnud suunatud.

Miks Monte Vesuvio?

Stratovulkaan Vesuuv ja inimeste elamine selle jalamil ning sisuliselt ka nõlvadel on sümboliks, mis väljendab inimelude ja võimalike ohtude läbipõimumist kõige tugevamal moel.

Kuigi elasin ja töötasin Itaalias vaid 2 aastat ning sellest on möödunud ligi 10 aastat, kummitab mind sealse looduse võimsus ja ohtuderohkus siiamaani. Turvalisel maal, kus üheks suurimaks keskkonnakatastroofiks on inimeste ajutine kinnijäämine lumelõksudesse, on seda raske mõista. Maailma mastaabis on meie kohalik latt, mida nimetada keskkonnakatastroofiks, seatud väga madalale. Inimesed siin maal muretsevad olukordade pärast, mis väga paljudes muudes maailma piirkondades ei ärataks niivõrd olulist tähelepanu.

Sel moel on Monte Vesuvio sümboliks, mis koondab analüüse ja ülevaateid elu, käitumise, vastuolude ja lahenduste teemadel – ning kaugeltki mitte vaid geoloogia ja keskkonna temaatikatega piirdudes.

Võrreldes Keskkonaabiga sisaldavad Monte Vesuvio kirjutised rohkem arvamusi ja analüüsi ning ei piirdu vaid ülevaadetega.

– – –

My blog Keskkonnaabi that includes 308 postings from the period December 2007 – May 2011 is now replaced by Monte Vesuvio. This is a symbol for people continuously living together with risks and fears. Italy is also a country in which, after spending 2 years on the shores of Lago Maggiore, I realised the power of the nature – that we actually do not understand in flat Estonia, where one of the biggest environmental catastrophes is being stuck in snowstorm for a while…

Monte Vesuvio is not only environmental blog, but covers broad range of topics related to human life, behaviour, contradictions and solutions. It is more opinion-centred than Keskkonnaabi.

Also, I am trying to include summaries in English.

Advertisements