Tsunami, mis muutis maailma – riskikommunikatsiooni tähtsusest

Tohoku maavärin 11. märtsil 2011 äratas jaapanlased tundest, et nende tehnoloogiline arengutase ja rannikurajatised suudavad pakkuda turvalisust niivõrd tsunamiohtlikus piirkonnas. Jaapan on suutnud kohastuda tugevate maavärinate poolt põhjustatud tsunamidega, mis ründavad nende ranna-alasid keskmiselt 200-300 aasta järel, kuid ei olnud valmis sündmuseks, mis toimub keskmiselt kord 1000 aasta jooksul. Maavärin magnituudiga 9.0 paigutus oma võimsuselt 5. kohale maailmas perioodil alates 1900. aastast. Ametlik informatsioon septembrist 2012 kinnitas tagajärgedeks 15878 hukkunut, 2713 teadmata kadunut ning 6126 vigastatut, kahjustada said 1075915 hoonet, neist 129225 purunesid täielikult. Majanduslikku kahju Jaapani taristule on hinnatud vahemikku 200-300 miljardit USD, paigutudes inimkonna ajaloos esikohale. Muuseas, vastavalt USA geoloogiakeskuse poolt koostatud ülevaatele põhjustas sama tsunami sadamapurustusi ka rohkem kui 20 sadamas Californias, hinnanguliselt üle 50 miljoni USD ulatuses.

Kogu maailm aga vapustus lisaks praktiliselt otseülekandes nähtavale rannikuhävingule otsepildis kajastatud plahvatustest Fukushima Daiichi tuumareaktorites. Mitte kunagi varem pole kogu maailma inimestel õnnestunud suurkatastroofi otsepildis sellise detailsusega jälgida. Vesinikuplahvatused paiskasid atmosfääri ka radioaktiivseid gaase, sealhulgas Cs-137. Jaapani Elektrienergia Ettevõtete Liidu hinnangul oli 27. aprilliks sulanud 55% tuumkütusest 1. reaktoris, 35% 2. reaktoris ja 30% 3. reaktoris, lisaks kuumenesid üle ja kahjustusid kasutatud tuumkütuse jahutusbasseinid.

Katastroofi põhipõhjused võttis kokku Jungmin Kang tuumateadlaste bülletäänis mais 2011. Tegelikult oli tsunami mõju tuumajaamale kaudne: tuumakatastroofi otseseks põhjuseks oli see, et tuumajaamale endale ei jätkunud elektrienergiat. Elektrivarustuse katkemisel ei ole võimalik tuumajaama momentaalselt seisata, vajalik on jätkata tuumkütuse jahutamist, samuti tagada kasutatud tuumkütuse jahutusbasseinide toimimine. Maavärin ja tsunami lõikasid läbi välise elektriühenduse, tsunami viis diiselgeneraatorid rivist välja ning akud tühjenesid tundidega. Ilma elektrienergiata polnud võimalik reaktoreid jahutada. Jahutusvesi aurustus, tuumkütus kuumenes üle  ja moodustus plahvatusohtlik vesinik. Plahvatused ja reaktorite ülessulamised oleksid võinud jääda toimumata, kui oleks olnud lisaühendusi väliste elektivõrkudega ja need jäänuks terveks, kui diiselgeneraatorid oleksid olnud paigutatud kõrgemale tsunami mõjualast või oleks olnud piisavalt võimsaid mobiilseid varugeneraatoreid.

Muide, 2006. aasta 25. juunil toimus Forsmarki tuumajaamas (Rootsi) intsident, kus väline elektrivarustus katkes lühise tõttu ning neljast varugeneraatorist õnnestus käivitada vaid kaks, siiski suurõnnetusest pääseti (vt näiteks kirjutis Spiegelis).

Juuniks 2011 oli hinnanguliselt üle 80% jaapanlastest muutunud tuumaenergeetika vastasteks, mitte usaldades valitsuse poolt antavat informatsiooni radiatsiooni kohta.

David Ropeik tõi Scientific Americani blogis juba 21. märtsil 2011 välja viletsa riskikommunikatsiooni põhjused ja vead Fukushima katastroofiga seonduvalt. Põhjusteks on arrogants ja institutsionaalne enesekaitse, kartus avalikkust hirmutada (kuigi inimesed on alati hirmul ning avatuse puudumine teeb asju vaid halvemaks) ning võitlev ja kaitsev hoiak uudistemeedia suhtes.

Kõige suuremaks veaks aga on arusaama puudumine, et riskikommunikatsioon on üldise riskide haldamise lahutamatuks osaks. Ohuks pole mitte ainult radiatsioon, ohuks on ka inimeste hirmud radiatsiooni ees. Need hirmud ei hakka kunagi täpselt vastama tegelikele otsestele terviseriskidele radiatsioonist. Hirm on alati olnud olemas, see on tõeline ning põhjustab tõelisi kahjusid. Ajalugu on seda korduvalt näidanud, kuid sellest pole õpitud. Nii tõigi Ropeik välja, et jaapanlaste tervis pole ohus mitte ainult otseste radiatsiooniriskide, vaid väga oluliselt ka hirmu tõttu.

2011. aastal läbi viidud uuring näitas, et Jaapani tuumaelektriettevõtted on pikka aega manipuleerinud rahva arvamusega, näiteks saatnud rahvakogunemistele oma töötajaid rääkimaks tavakodanike rollis tuumajaamade eelistest. Selgus ka, et Jaapani tuumajaamade ohutusreeglistik oli nõrgem globaalsest standardist, eriti kaitsest tsunamide vastu. Algas massiline tuumajaamade töö peatamine, 27. märtsil 2012 töötas vaid üks riigi 54-st reaktorist (Tomari-3) ning 5. mail suleti ka see hoolduseks, jättes Jaapani ilma tuumaelektrita esmakordselt peale 1970. aastat. Juulis 2012 taaskäivitati Ōi tuumajaama kaks reaktorit koguvõimsusega 2360 MW. Võrdluseks: Eesti elektrienergia kõigi aegade tarbimismaksimumi tipp on 1587 MW (28.01.2010, AS Eleringi andmed) ning Jaapanis elab 95 korda rohkem inimesi kui Eestis.

jap

Jaapani tuumajaamade paiknemine rannikualadel. Allikas: Wikipedia

Tuumajaamade töö peatamine on viinud Jaapani CO2 emissioonide tõusule hinnanguliselt 17% võrra, kuna elektri tootmises on oluliselt suurendatud fossiilkütuste kasutamist.

Samas viis Jaapani valitsus peale Fukushima katastroofi ellu plaani, kus juba juulis 2011 vähendati elektri tarbimist 15% võrra. Suurtel elektritarbijatel piirati kasutust tipptundidel, kehtestati nõue koostada ja täita vastavad plaanid – kokku realiseeriti umbes 100000 plaani. Väiketarbijatele tutvustati aktiivselt kõikvõimalikke meetodeid energiat kokku hoida. Jaapan suutis hakkama saada ilma suurte elektrikatkestusteta. Õnneks oli ka 2011. aasta suvi eelnenust mõnevõrra jahedam, kuna väga oluline osa suvisest elektritarbest kulub jahutussüsteemidele.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmestiku alusel ilmneb, et ka 2012. aastal on Jaapan suutnud hakkama saada oluliselt vähem elektrienergiat tarbides kui 2010. aastal, samas fossiilsete kütuste tarbimine on ikkagi oluliselt suurenenud ning rääkida sellest, et isegi Jaapani-sugune tehnoloogiariik suudaks kiiresti kasutusele võtta alternatiivenergia allikaid, ei saa.

jap2

Elektrienergia tootmine Jaapanis 2010-2012. Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur

jap3

Elektrienergia allikate jaotus Jaapanis 2010-2012. Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur

Kommenteerides Fukushima katastroofi mõjusid Eesti energeetika arengule olen arvamusel, et Jaapanis toimunud sündmus sisuliselt peatas aktiivsused Eesti tuumajaama rajamisel ning oli otseseks põhjuseks, miks Leedu rahvahääletusel 19.10.2012 hääletas uue tuumajaama ehitamise vastu 62.6% hääletanutest. Eesti tuumajaama rajamist propageeriv veebisait www.tuumajaam.ee on hetkeks suletud – millest on kahju, sest seal oli palju asjalikku informatsiooni. Kuid tõsine erapooletu analüüs ja arutelu tuumajaama rajamise küsimuses pole Eestis käivitunud, ning tundub, et Fukushima katastroof on seda aastateks edasi lükanud. Ka Eestis oli riskikommunikatsioon Fukushima katastroofi päevil nõrk – ühest küljest toetus näiteks tuumajaam.ee Jaapani ametlikele allikatele, mida on tagantjärele tugevalt kritiseeritud, teisalt käivitus ka Eestis jooditablettide kokkuostmine.

Lõpetuseks rida ’olekseid’. Kui Jaapani ranniku lähedal poleks toimunud sündmust, mis esineb kord 1000 aasta jooksul, või kui tuumaelektrijaama insenerid oleksid paigutanud varujahutussüsteemide diiselgeneraatorid 1000-aasta tsunami ohualast kõrgemale, oleks väga paljud arengud energeetika vallas hoopis teistsugused. Samas on kogu maailmal veel pikk tee minna adekvaatse riskikommunikatsioonini ning arusaamadeni, kuivõrd oluline mõju inimese heaolule ja tervisele on kartustel ja hirmudel.

– – –

Tsunami that changed the World

Tohoku earthquake was another wakeup call to Japan and the whole World, that very rare events influence our everyday life. Never before has the impact of a tsunami of such dimension been transferred to the World in real time. Despite almost 20000 people killed and missing, as well as more than million houses destroyed or impacted, the explosions in Fukushima Daiichi nuclear plant have had even more significant impact and changed the World, as well as human behaviour strongly.

What really caused Fukushima accident was that the power plant ran out of electricity, the power connections were cut and onsite emergency diesel generators malfunctioned. The incident in Forsmark, 2006 demonstrated that even a simple short circuit outside the power plant may leave the prevention of core meltdown to emergency cooling system using diesel generators – which might also malfuncion. If the engineers of Japanese nuclear plant have had placed the emegency system outside the influence of 1000-year tsunami, many developments in the World regarding nuclear energy would have been different,including, in my opinion, Lithuanian people voting differently on 19.10.2012.

The second lesson to learn for everyone is risk communication that is a vital part of overall risk management. The fears of people will never correspond to the evidence of the actual physical risk. The evidences that the adequate information was not distributed, increase the suspicions of people on the ability of those who have the keys to control the nuclear power, to act adequately and in the interests of people.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s